Homoabielu peksti laiali

Kena laupäeva hommikut teile kallid kaasmaalased. Paljud teist on muidugi mööda ilma laiali: kes lööb Soomes naelu seinu, kes toob Saksamaalt autosid ja siis veel need kümned tuhanded noored, kes mingil põhjusel on otsustanud Austraaliasse põgeneda. Vahet pole, kus te olete - Jaanipäeva ootate te kõik! Hea küll - nali naljaks, kusi kaljaks, perse paljaks, aga mul on vaja kuskilt otsast alustada ka, sest ma istun praegu  ühes hosteli internetipunktis ja ma pidin tunni aja eest oma nädalapalga välja käima, nii et tuleb näppudele valu anda. Kõige kallim postitus, mis ma seni kirjutanud olen. Lugege see vähemalt kaks korda läbi, siis läks raha vähemalt õigesse auku.

Alustan kohe suurimast, kuumimast ja uusimast uudisest: kolme musketäri homoabielu löödi laiali, ühine vara jagati võrdselt ära ja need asjad, mida jagada polnud võimalik visati lihtsalt minema. Pikk alias Olari alias Pikkade Ühingu Esimees tegi oma lolli aruga nii rumala otsuse, et ostis keset suurt pummeldamist omale Melbourne'i lennupileti ja järsku keset pidu, siis kui diskor just kõige paremaid palasid ette hakkas mängima, võttis Pikk oma seitse asja ja hakkas lennujaama tatsuma. Tal oli Sidneys veel vahemaandumine ka ja siis ta juba saatis mulle sõnumi, et see oli ta elu kõige lollim otsus, mis ta kunagi vastu on võtnud ja et ärgu mina jumala eest sama reha otsa ei astuks. Selle jaoks ei pea isegi lugedagi oskama, et aru saada, kui totter otsus see tal oli. Aga jäägu see Pikk praegu sinnapaika, tema juurde tulen ma veel varsti tagasi, sest ta on ju nii Pikk, et temast ei saa isegi blogi kirjutades üle ega ümber. 

Räägin natuke Madisest ka ja kuidas temal see otsus sündis, et Perthi tagasi lennata. Madisel läks Darwinis natuke kehvasti, sest mingil teadmata põhjusel ei leidnud tema siin omale tööd. Teadlased praegu uurivad, et kuhu see koer maetud on ja varsti oskan põhjalikuma analüüsi selle kohta anda. Ja nüüd viimane nädalavahetus oligi meil selline seis, et auto müüsime maha, kuna see oli meie kolme ühine vara ja mina üksi polnud ka mingi ütleja, et jätame kaariku alles. Auto müümisega jäime kasumisse, nii et selles mõttes läks kõik õnnelikult, aga see on ka ainuke pluss kogu selle tsirkuse juures. Ma liigun nüüd ajas paar nädalat tagasi, sest muidu ei saa ma ise ka pärast aru, mis ma siia kokku kirjutasin. 

Jätkan siis sealt, kus eelmine blogi pooleli jäi. Viimane tööots oli meil siis teatavasti see komandeering, kus me Madisega metsas ringi ragistasime ja igasugu juurikaid läbi lõikasime. Pärast seda tööotsa olime me nädal aega vee ja leiva peal, tööd ei paistnud kuskilt tulevat. Kui nüüd täiesti aus olla, siis ega me endast päris maksimumi välja ei pigistanud ka töö otsimisel. Põhiliselt otsisime internetist, uuendasime oma kuulutusi ja ülejäänud aja palusime lihtsalt jumalat, aga Jumal aitab ainult lolle ja joodikuid mitte töötuid. Mina hakkasin lõpuks siis tutvusi kasutama ja helistasin sõber Foxile alias Madis Rebasele, kes samuti aastaid tagasi siin Darwinis pesitses. Tema andis mulle ühe kreeklase numbri, kelle juures ta kunagi konditisioneere paigaldas. Kreeklane oli väga rõõmus, et ma talle helistasin, aga temagi ütles mulle, et praegu on rasked ajad ja tööd eriti pole. Lubas mulle kindlasti teada anda, kui tööd peaks tekkima. Päev hiljem vestlesin Rühka Ivariga skype'i teel ja temagi andis mulle ühe nime, kelle poole oma murega minema peaksin. Hetk hiljem kirjutasingi siis tollele onule ja ta kirjutas mulle vastu, et saatku ma talle oma CV ja et tal on alatasa töölisi vaja. Ta on eestlane ja ta on siin juba mitu aastat olnud, nii et praegu loengi juba sekundeid, millal ta linna tagasi jõuab. Hetkel on ta linnast natuke väljas ja ei saa mind aidata. Siis on mulle suureks abiks olnud noorhärra nimega Sander Kaldre. Temagi oli aasta-kaks tagasi Darwinis ja tema on mulle juba nii palju numbreid andnud, kuhu helistada, et mul ei jätku kõneaegagi nii palju, kui nende kõnede tegemiseks vaja läheb. Igatahes suur aitäh poistele info eest, jõuludeks saadan teile mõne ilusa aasia neiu paariks päevaks, aga jagage siis vennalikult. Ärge ahnitsege.

Viimastel nädalatel olen Rühka Tarmoga, tuntud ka nime all Robot, paaril korral skype's jutustanud. Perekond Rühkad on üldse üks tore perekond, kõike nemad teavad. Kui tahad teada mitu rosinat poolekilose saia sisse käib, siis helista tädi Tiinale. Kui oled kuskil Mustamäe liftis juba mitmendat päeva kinni, siis helista onu Margole. Vaja autol mõni mutter kinni keerata, siis teadagi, et Ivari garaazis on selline võtmekomplekt, millega saab isegi murutraktorist vormeli ümber ehitada ja kui raha peaks liiga palju olema, siis helista Tarmole - tema teab, kuidas sellest rohkem saab teha. Nojaa siis ma helistasingi talle ja kõik, mis ta mulle rääkis oli sulatõsi ka, ega mul polnudki midagi vastu öelda. Õnneks ta mu nägu ei näinud, aga ilmselt punastasin nagu ladvaõun. Esiteks see otsus meil Perthist siia Darwinisse sõita, päevapealt, ilma eelluureta ja ilma suure rahakotita oli juba suur viga. Nägime ilusaid kohti küll ja tegime mõned ilusad pildid ka, aga ma nüüd ei oska öelda, kas see kõik on/oli väärt seda, et poolteist kuud telgis higistada, päevast päeva töö otsimisega tegeleda. Madis ja Pikk mõtlevad võib-olla teistmoodi, aga mina olen pigem Tarmo arvamusega nõus. Isegi, kui ma peaksin siin omadega järje peale saama, siis ega ma seda tegu ei õigusta küll. Olgugi, et ma siin omale kohe alguses töö leidsin ja siis veel mingi, aga stabiilsust pole ma siin veel saavutanud. Õnneks on veel mõned säästud alles, nii et nälga ei pea kartma. Nüüd kirjutasin küll kriitiliselt, aga paraku nii on. Alla ma siin igatahes anda ei kavetse. Kui jõuab kätte see päev, kui ma telgist välja kolin, siis lähen esimesse alkoholipoodi ja ostan omale ühe šampanja. 

Ega tegelikult meil kõik päevad pole sellised nagu ma just hetk tagasi kirjeldasin. Lõbusaid päevi on ka, isegi nii lõbusaid, et mõnikord ei jõuta töölegi (need, kellel töö muidugi olemas on). Aga enne, kui ma tsirkuse juurde jõuan, kirjutan ma veel mõne sõnaga sellest, kuidas minul isiklikult viimastel päevadel läinud on. Paar päeva tagasi võtsin ennast ühes tööagentuuris arvele ja sealt sain ma omale kohe tööotsa, mingisugune toiduladu. Ega töö midagi kiita pole, aga sital ajal on perse ka ööbik. Päev hiljem sain siis sellelt kreeklaselt kõne, kelle juures sõber Fox kunagi töötas. Eile käisingi tema juures tööl ja sellist tööpäeva pole mul varem siin olnud, ta oskas peaaegu kõiki tööriistu eesti keeles nimetada ja roppustest ma ei hakka üldse rääkimagi. Isegi mina ei oska selliseid sõnu kasutada. Ottot mäletas ta ka väga hästi. Otto kohta ütles ta kohe, et see oli ju see troublemaker! Ma muidugi noogutasin selle peale, sest ega ta ju midagi valesti ei öelnud. Siis ühel hektel ma märkasin, et tal on tööbussis jalgpall ja siis me seal kõksisime temaga palli natuke. Hiljem läksime veel tema juurde, pidin basseini puhastama, aga tuli välja, et ta koeral on sabavähk ja siis pool ajast ravisime tema koera. Väga huvitav päev oli. Kujutage ise see olukord omale ette, kui lähete Austraalias kreeklasega tööle ja seesamune kreeklane ropendab paremini, kui sina. Eesti keeles. Ma muidugi ei väida, et see kaheksas maailmaime nüüd on, aga huvitav fakt ikkagi. Vot sellised lood siis tööga. Ei viitsi rohkem seda tööjuttu ajada, aitab kah.

Sel nädalavahetusel käisime me näiteks grillimas. Kamp oli meil suur: Pikk Poiss, Madis, tädi Triinu ja onu Marko, mamma Kristi ja papa Georg, Helen ja Helmut ja siis veel üks uus sõber kelle nimi on Raido. Temal on ka hüüdnimi juba olemas - S.W.A.T.  Nime panime talle sellepärast sellise, sest ta olevat Eestis 5 aastat politseionu olnud ja isegi kriminaaluurija paberid on tal käes. Selline huvitav karakter. Tema on siis seesama kutt, kellega ma nädal aega hostelis tuba jagasin. Aga see selleks. Grill oli igatahes vahva, hiljem läksime jälle Triinu residentsi ja seal hakkasime me siis oma Jaanipäeva tähistama ja nagu eestlastel ikka kombeks on, kestis see meil mitu päeva. Üldjuhul oleme me kõik nädalavahetused tädi Triinu juures. Seltskond on seal vahva ja ilmselt see ongi üks põhjus, miks nii väga siia tahtsin jääda. Perthist igatsen ma Rainerit ja Margust, nemad olid vahvad sellid ja nad lubasid mulle isegi külla tulla. Eks näis, kas see idee ka teoks saab. 

Darwinis on üldse tore kamp kokku sattunud, esialgu ma igaühest eraldi esseed ei hakka kirjutama, aga sellest Helmutist võiks küll paari sõnaga kirjutada. No tema on nii kirev sell, et kui temast ükskord dokumentaalfilm vändatakse, siis sellele tuleb küll kümme osa teha. Muidu on ta täitsa tore ja vahva kuju, ei peereta ega midagi, aga nii kui ta pudelilt korgi maha keerab, siis tuleb küll kõik lõvitaltsutajad kohale kutsuda, sest ta muutub nii ettearvamatuks, et mitte ükski selgeltnägija ei suudaks ette ennustada, mis ta kolmekümne sekundi pärast teha võib. Ühel hetkel vannub ta sulle armastust ja teisel hetkel kraabib külmkapi ust nagu näljane koer. Ja kui ta veel laulma hakkab, siis Tallinas tehakse Superstaarisaate erakorraline komisjon ja hakatakse arutama, kas sellist inimest võib üldse tagasi kodumaale lasta. Temast võiks kirjutama jäädagi, aga kas on sel mõtet? Tegelikult oleks küll, aga mul saab internetiaeg kohe otsa, nii et tänu sellele pääsete sellest Helmutist.

Natuke on mul veel aega üle, nii et kirjutan paari sõnaga veel Pikast. Kui ma nüüd asjadest õigesti aru olen saanud, siis Pikk pidi juba järgmisel nädalal tagasi siia tulema. Tekib küsimus, et miks me selle auto üldse maha müüsime? Aga enam pole siin midagi taga nutta. Mis tehtud, see tehtud. Madis on nüüd juba õnnelikult Perthis Raineri juures ja suure tõenäosuega on tal nüüdseks juba esimene öö VOODIS ära magatud. Tervisi talle sinna. Unustasin mainida, et ärkasin jälle Triinu diivanilt. See on mul juba selliseks nädalavahetuse koduks kujunenud, õnneks raha nad veel küsinud pole, aga ega ma elektrit seal eriti ei kasuta ka. Nüüd pingutasin küll natuke üle, aga sitta sellega. Panen siia postituse lõppu mõned pildid ka meie nädalavahetusest, proovin mõned viisakamad välja sorteerida. Tundub, et kõik tähtsamad asjad sain vist nüüd öeldud ka. Internetti pidin muidugi tund aega juurde võtma, sest esimesed tund aega kulus jälle kosmosega ühenduse saamiseks.

Seniks olge moodsad ja püsige lainel.

Tsau!

Pika ärasaatmispilt

Grillikamp

Jaanipäev

Jaanipäeva hommik

ruut